Rae Huvialakooli ajalugu

Rae Huvialakool on munitsipaalkool, kus saab õppida pillimängu, tegeleda kujutava kunsti ning tantsuga. Muusikaosakonnas kestab põhiõpe 7 aastat, kunstiosakonnas 4 aastat. Muusikaosakond lõpetatakse eksamiga, kunstiosakond lõputööga.

Rae huvialakooli asutamise ettepaneku tegi Rae vallavalitsus (vallavanem Rein Poolak) 16. oktoobril 1997. aastal. Ettepanekut arutati volikogu haridus- ja kultuurikomisjonis ning volikogus mitu korda. 25. novembril 1997 otsustas volikogu (esimees Toomas Välimäe) III lugemisel asutada Rae Huvialakooli (14 poolthäält, 3 erapooletut ja 2 puudusid). Kooli eesmärgiks püstitati sihipärane vaba aja sisustamine kohapeal, et väheneks Tallinna ja Kose huvialakoolides osalemine ning et õpetus oleks süsteemne ülevallaline ja alluks ühele juhile. Kooli tegutsemiskohtadeks planeeriti kõik valla koolid ning kultuurikeskus, keskuseks Jüri Gümnaasium.

1998. veebruaris algas kooli personali komplekteerimine ning 1. septembril 998 avati Rae Huvialakool. Koolis avati: muusikaosakond 44 õpilasega, kunstiosakond 156 õpilasega (näiteringid, rahvatantsu 5 rühma, liikumisrühm, kunsti eel- ja I klass) ning spordiosakond 63 õpilasega (ülafüüsilise ettevalmistuse ringid ja korvpalliring). Muusikaosakonna õpilased võeti üle eraõppest.

Põhitegevus algas Jüri Gümnaasiumi ruumides, samuti avati klaveriõpe Vaida lasteaia ruumides, Lagedil tegutseb huvialakool 1998. aasta novembrist, 2000 aasta sügisest on osakond ka Assakul tegutsenud.

Rae Huvialakool on tegutsenud praeguseks 9 õppeaastat, kujunenud on oma traditsioonid, leitud on oma koht nii õpilastele kui teiste huvitegevust pakkuvate ühingute hulgas. Sport ja näitemäng on koolist eraldunud, kuna loodud on mitmed spordiklubid. Huvialakooli õpilased ja lapsevanemad on tänulikud, et vald on loonud võimaluse tegeleda soovitud huvialaga. Eriti kallis on muusikaõpe- kui omavalitsused seda õpetust kinni ei maksaks, jääks ühiskonnas noodilugejaid palju vähemaks. Täna katab lapsevanem koolituskulust 10 - 13%, ülejäänu katab vallaeelarve. Kooli sihte ja plaane on aidanud kavandada ning ellu viia hoolekogu, kelle esimehed aegade jooksul on olnud: Sirje-Anne Rei, Aigi Bremse ja Jaanus Saarik.

2005/2006. õppeaastal oli põhitegevuseks muusikaõpe- õpetati 109 õpilasele klaverit, plokkflööti, viiulit, kitarri ja kannelt. Kunstiosakonnas olid kunstiklassid 27 õpilasega. Veel tegutses rahvatantsurühm 16 õpilasega ning liiklusrühmad 35 õpilasega. Kokku oli õppeaastal nädalas sisustatud 255 õppetundi nädalas. Õpilasi on koolis 183 ja õpetajaid 24, kellest 6 (Linda Pihu, Rutt Ridbeck, Hairi Laurand, Külli Lepland, Marje Tahk, Riina Lõhmus) töötab koolis asutamisest saadik. Koolil on 40 vilistlast.

Oleme oma tegutsemise jooksul andnud mitmeid kontserte kultuurikeskuses, koolides, lasteaedades, hooldekodus ja erinevates asutustes (Maksuamet, Harju Maakohus, Würth jmt). Samuti on meie õpilased osalenud mitmetel maakondlikel ja üleriigilistel konkurssidel. Oleme oma õpilastele korraldanud mitmeid suvelaagreid nii Eestis kui välismaal. Rahvatantsu ja liikumisrühmad on osalenud kõikidel tantsupidudel, mis sellel ajavahemikul on olnud. 2000. aasta suvel tantsis III klassi rühm Helsingis, 2005. aasta suvel esindasid meie IV klassi tantsurühma poisid Harjumaad Soomes Salo festivalil.

Traditsiooniliselt on kunstiõpilaste tööde näitused kultuurikeskuses, 2001. aastal korraldasime näituse Kullo Galeriis Tallinnas.

Oma tegutsemiseks oleme lisaraha taotlenud mitmel korral erinevatest fondidest. Oleme saanud toetust Kultuurkapitalilt pillide kui Huvikooli  Kogult helitehnika ostuks, Tiigrihüpe on rahastanud arvutiostu.