Kunstiõpe – see on julgus end väljendada

Rae Huvialakooli kunstiosakond tegutseb kooli loomisest alates ja on seega lõpetamas 23. õppeaastat. Just see õppeaasta on näidanud, et lisaks loovuse ärgitamisele, tehnikate õppimisele ja eneseväljendamise julgusele on kunstiõppel oluline roll ka laste vaimse tervise hoidmisel. Tagasivaade distantsõppele Kunsti- ja keraamikaõppes õpib tänavu 110 last, keda õpetab kolm õpetajat. Mida arvavad õpetajad kunstiõppe võimalikkusest distantsmeetodil? […]


Rae Huvialakooli kunstiosakond tegutseb kooli loomisest alates ja on seega lõpetamas 23. õppeaastat. Just see õppeaasta on näidanud, et lisaks loovuse ärgitamisele, tehnikate õppimisele ja eneseväljendamise julgusele on kunstiõppel oluline roll ka laste vaimse tervise hoidmisel.


Tagasivaade distantsõppele


Kunsti- ja keraamikaõppes õpib tänavu 110 last, keda õpetab kolm õpetajat. Mida arvavad õpetajad kunstiõppe võimalikkusest distantsmeetodil? „Kunsti saab veebi teel õpetada, aga mitte juhendada. Juhendamine peaks ikka toimuma vahetult. Positiivne on see, et õpilased oskavad enam planeerida oma aega,“ rääkis kunsti põhiõppes õpetav Marje Tahk.


Jüri eelklasside õpetaja Teele Tammaru sõnul sunnib distantsõpe mugavustsoonist välja astuma ja olema loovam kui kunagi varem. „Kindlasti ei soovi kõik vanemad, et nendel arvuti taga guaššide ja veetopsidega toimetataks, seega tuleb välja mõelda nutikaid ja toredaid tegevusi, mis hõlmaks kodus olemasolevate ja vähemäärivate vahendite kasutamist. Tore võimalus on ka taaskasutusega tegeleda, kasutades ära nii tühjad WC- paberi rulli sisud kui ka reklaamlehed.“ Teele viis kunstitunde läbi ka õues.


Aga kuidas õpetada kaugõppes keraamikat? „Distantsõppe üks kitsaskohti on tööülesannete selgitamine ja seda oskust sain ekraanil olles tublisti lihvida. Keraamikatundide läbiviimisel tuli arvesse võtta ka materjali tundlikkust ja seda, et õpilastel kõiki vahendeid endal kodus pole,“ rääkis õpetaja Õnne Päeske. Kool varustas õpilased saviga, vormitud tööd toodi põletuseks tagasi.


Saavutused ja sündmused


Kunstiõppe juurde kuulub kunstimuuseumide ja -näituste külastamine, milleks sel õppeaastal paraku võimalusi nappis (kui digivõimalusi mitte arvestada). Üks vahva päris näitusekülastus siiski oli. Kunsti põhi- ja üldõppe rühmad käisid novembris KUMUs Vana-Egiptuse kunsti suurnäitusel „Egiptuse hiilgus. Niiluse oru kunst.“


Kunstiõpilased lõid kaasa huvikooli kalendri loomisel: nende zentangle-piltidest valmis uhke must-kuldne mosaiikpilt kooli logoga. Õpilaste aasta jooksul tehtud teostest valmis diginäitus „Kunst on…“ – veerand tundi kunsti helide saatel, mis üleval kooli kodulehel.  


Õpilased on aasta jooksul osalenud ka kunstikonkurssidel. Põhiõppes õppiv Lisanna Teder osales Eesti koolilaste metsapostkaartide konkursil, mille teemaks oli „Tervendav mets“. Lisanna töö “Maagiline mets” sai rahvahääletuse käigus 3. koha. Jüri ja Järveküla keraamikaõpilased osalesid Eesti laste ja noorte keraamikakonkursil “Savisellid-9” ning väikesed kunstiõpilased saatsid oma tööd laste luule- ja joonistuskonkursile „Mesilasmaagia“.


Kunstiga edasi… kuhu?


Rae Huvialakoolil on viis filiaali, kunsti- ja keraamikaõpe toimub neist kahes: Jüris ja Järvekülas. „Sügisel avasime Jüris kaks keraamika õpperühma algajatele, sest huvi oli üle ootuste suur. Sel kevadel on tuntud huvi kunstiõppe võimaluste vastu Lagedil ja piirkonna arengut silmas pidades on see huvi küllap kasvamas,“ märkis kunstiosakonna õppejuht Tea Taruste.


Kunstiosakonnal oleks seega potentsiaali edaspidi laieneda Lagedile, ent suurendada õpilaste arvu ka praegustest õpikohtades, eelkõige Peetri kandis. Arengukava kohaselt on plaan avada põhiõppe rühm Järvekülas 2022. aastal. Hetkel on kunstiosakonna laienemisel piirid ees. Klassiruume jagatakse üldhariduskoolidega ning see seab piirangud nii ajakasutusele, aga mis veel olulisem, limiteerib ka sisulist poolt. Näiteks on keeruline võtta ette pikemaid projekte, kuna poolikuid töid ei ole kusagil hoida.


Õpetajate suurim unistus on, et oleks rohkem ruumi – sellist ruumi, kus töövahendid on riiulitel näha, mitte kapis peidus, kus värv võib ka maha ja mööblile minna, kuhu mahuks molbertid ja pooleliolevad taiesed.


„Eks me ikka loodame, et ruumitingimused paranevad ja saame edaspidi luua kunsti klassiruumides, mis inspireerivad. Nüüd, mil laste psüühika on olnud pikaajaliste piirangute ja ühiskondliku ärevustaseme tõttu pinge all, on kunstil veel üks roll – hoida vaimset tervist,“ arvas Taruste.


Autor: Tea Taruste, Rae Huvialakooli õppe- ja arendusjuht
Artikkel ilmus Rae valla ajakirjas “Rae Sõnumid” mai 2021.