Huvialakool 25 – valla kultuurihariduse lipulaev

Rae Huvialakool tähistab tänavu 25. sünnipäeva. 1. detsembril kell 18.15 toimub sel puhul Rae Kultuurikeskuses näituse avamine ja kontsert. Uurisime direktor Siiri Laidilt, kuidas kool alguse sai ja millised on tulevikuperspektiivid.

Kuidas tekkis idee luua huvialakool?

Kooli avasime 1998. aasta septembris, aga mõte tuli oluliselt varem. Martin Kaasik, Jüri Gümnaasiumi toonane direktor, oli siin muusikaklassid juba loonud ning jõudnud selleni, et õpe peaks olema süsteemsem. Tollal riik ka rahastas muusikakoole. Tegime volikogule ettepaneku kooli loomiseks ning 1997. aasta detsembris võeti otsus vastu. Mind võeti tööle 1998. aasta aprillis.

Milline see algus oli?

Esialgu pidime tegutsema hakkama Aaviku tänaval, kus praegu asub sotsiaalkeskus. Need ruumid siiski ei sobinud ja jätkasime Jüri Gümnaasiumi ruumides kuni 2006. aastani. Kooli loomisprotsessi juures oli kümmekond õpetajat, kellest viis on meil praegugi õpetajaametis: Rutt Ridbeck, Hairi Laurand, Marje Tahk, Linda Pihu ja Riina Lõhmus. Oleme kohe algusest saati olnud paljude erinevate tegevusaladega huvikool. Algaastail olid lisaks muusika- ja kunstiõppele ning tantsuringidele ja spordi valdkonnale kooli ka inglise keele õpe ja näiteringid. Trenne vallas tehti, aga enamasti käisid Rae valla lapsed ikka pealinnas huviringides. 90ndatel oli kõik võimalik – nii sai meie esimeseks korvpallitreeneriks legendaarne Jaak Lipso.

Praegu tegutseb Rae Huvialakool paljudes paikades üle valla. Kuidas oli algusaastatel?

Oma maja ei ole meil kunagi olnud. Algusest peale on palju asukohti olnud ja ruumide teema keerukas. Lisaks Jürile alustasime Lagedil ja Vaidas klaveriõppega. Alustasime 14 õpetajaga, õpilasi oli 264.  Näitering tegutses küll vaid mõned aastad ja vahepeal ei olnud meil spordiosakonda, kuna treenereid ei olnud võtta. Sport on huvikooli egiidi all tagasi 2014. aastast. Igal aastal oleme arvuliselt siiski laienenud ning ka erialade ja õppevõimaluste nimekirja pikendanud. Näiteks avasime 2008. aastal lauluõppe ja löökpillide õppe, mis on kitarrieriala kõrval üks populaarsemaid.

Kas unistate oma majast?

No kui, siis juba mitmest majast, võiks naljaga pooleks öelda. 90ndatel oli väga erandlik, et üks kool asub mitmes erinevas kohas. Meile on oluline olla seal, kus on õpilased ja ka lapsevanemad hindavad seda, et ei pea last pealinna huvikooli saatma. Aeg on oluline ressurss. Lapsed on tänapäeval üle koormatud ja meie püüame olla see paik, kus väikese inimese energiavarud taastuvad. Lähiaastail on asukohti veelgi juurde tulemas, näiteks valmib 2025.aastal Raemõisa põhikool, kuhu ka huvikooli ruumid plaanitud.

Koolis töötab üle 90 inimese. Kas õpetajaid leida on ka huvikoolil keeruline?

Algaastail oli meie õpetajaskonna hulgas palju üldhariduskooli õpetajaid, kellele see oli lisatööks. Ühel hetkel sellest ei piisanud ja meiega on aastate jooksul liitunud palju oma ala professionaale, nii muusikuid, kunstnikke kui sportlasi. Eks Tallinna lähedusest tulenevalt on meil lihtsam olnud töötajaid leida kui näiteks Viru- või Võrumaal. Kes on tulnud, on meie juurde tööle jäänud. Ehkki palgatase on meil üldhariduskooli õpetajatega võrreldes väiksem, hinnatakse meie töökeskkonda ning vabadust ja võimalust oma töö sisu kujundada ja ka kooli arengus kaasa rääkida.

Kuidas on direktori töö 25 aasta jooksul muutunud?

Olin aastaid direktor, kes majandas, korraldas, koristas, hankis, tegi personalitööd ja kõike muud, mida ühe kooli toimimiseks vaja teha on. Esimesed abilised tulid 2014. aastal ja nüüd on kooli meeskond tasapisi kasvanud, nii et meil on ametis kolm õppejuhti – igal valdkonnal oma, personalitöötaja, majandusjuhataja ja sekretär. Ega see polekski teisiti mõeldav, kui kool tegutseb kuues asupaigas, koolis töötab üle 90 inimese ja käib üle 1000 lapse.

Direktoriamet nõuab pidevat arenemist: hakkama tuleb saada erinevate programmidega, raamatupidamislike toimingutega, olla kursis seadusandluse ja tööohtutuse nõuetega, tagada koolis igal tasandil turvalisus ja portsesside sujuvus. Juhiamet nõuab ka kiiret ümberlülitumisvõimet, mis paraku ei jäta pahatihti aega süvenemiseks. Õnneks on meil väga võimekad ja loomingulised töötajad ning meeskonnana saame kõigi väljakutsetega hakkama. Me oleme ka suured tähistajad ja ei jäta kasutamata ühtki võimalust positiivset õhkkonda luua ja hoida.

Milline on huvihariduse tulevik ja kooli visioonid?

Huviharidust tuleks aktsepteerida kui olulist osa lapse haridusest. See ei ole lisa, vaid osa inimese terviklikust haridusteest, mis kergendab edasise elu vaikuid. Kust leiaksime edaspidi ametisse muusikaõpetajaid, kunstiõpetajaid, näitlejaid jt, kui ei oleks huvikoole? 

Laste arv Rae vallas kasvab ja ega ei pääse kasvust meiegi. Huviharidusega seotu on paraku kohati hallis alas ja see võib takistada sisulist arengut. Meie õpetajate palk ei ole riiklikult tagatud, ega pole üldhariduskooli õpetajatega võrreldavaid täiendõppe võimalusi. Samas on meie koolil üsna hästi, sest vald koolipidajana on tublisti panustanud ja aidanud lastele häid õppevõimalusi luua. Õppekoha maksumusest jääb lapsevanemate kanda vaid väike osa. Loodame, et kvaliteetne huviharidus jääb ikka kättesaadavaks kõikidele huvilistele.

Intervjueeris ja kirjutas Tea Tara Tanka, RHK õppe- ja arendusjuht

   Tagasi