Õppekavad

Rae Huvialakooli õppekava üldosa

Rae Huvialakooli õppekava

ÜLDOSA
Õppekava koostamisel on lähtutud huviharidusstandardist, huvikooli seadusest, Rae Huvialakooli põhimäärusest. Õppekava läbimise prioriteediks on õpilase vajadustest ja huvidest lähtumine.

I HUVIHARIDUSE ALUSVÄÄRTUSED
1. Huvihariduse alusväärtused

1.1. Huvihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning tema individuaalsetest eripäradest ja isiklikest huvidest tulenevate huviharidusvajaduste rahuldamist. Huvikool loob igale õpilasele võimalused tema võimete maksimaalseks arenguks õpilase eelistusi arvestades, loovaks eneseteostuseks, teaduspõhise maailmapildi kinnistumiseks ning emotsionaalse, sotsiaalse ja kõlbelise küpsuse saavutamiseks.

1.2. Huvikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks.

1.3. Huvikooli õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad „Eesti Vabariigi põhiseaduses”, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus).

1.4. Huviharidus koostöös üldharidusega on abiks uue põlvkonna sotsialiseerumisel, mis rajaneb eesti kultuuri traditsioonidel, Euroopa ühisväärtustel ning maailma kultuuri ja teaduse saavutustel. Huvihariduse omandanud vaimselt, sotsiaalselt, emotsionaalselt, kõlbeliselt ja füüsiliselt küpsed inimesed tagavad Eesti ühiskonna sotsiaalse, kultuurilise, majandusliku ja ökoloogilise arengu jätkusuutlikkuse.

II ÕPPE-EESMÄRGID
Huviharidus toetab Eesti kultuuri- ja sporditraditsioonide, tehnoloogilise arengu ja keskkonnahariduse jätkusuutlikkust ning paikkondlike traditsioonide arengut.
Huviharidus:
1) põhineb õpilase osalusel ja vabal tahtel;
2) põhineb huvialade ja õpilaste võrdsel kohtlemisel;
3) toetab õpilase arengut, iseseisvust, omaalgatust, initsiatiivi, aktiivsust;
4) pakub eduelamusi ja tunnustust;
5) pakub huvialaga tegelemise ja selle tunnetamise rõõmu;
6) arendab sotsiaalseid oskusi;
7) on avatud, positiivne ja julgustav.
III ÕPIVÄLJUNDID
Huvihariduse ülesandeks on õpilase loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, et aidata kujuneda isiksusel, kes:
1) mõtleb loovalt;
2) oskab oma tegevust eesmärgistada, kavandada ja hinnata;
3) suudab valida, otsustada ja vastutust kanda;
4) suudab analüüsida ümbritsevat tegelikkust;
5) oskab teha tööd, on valmis koostööks;
6) mõistab teadmiste ja pidevõppe tähtsust ning oskab õppida.
IV PÄDEVUSED
Pädevused kujunevad õppeprotsessis, aga ka tunni- ja koolivälises tegevuses. Pädevused on õppekavas esitatud viie rühmana: õpipädevus, tegevuspädevus, väärtuspädevus, enesemääratluspädevus, ainepädevus.
Pädevused on kõikidel õppijatel mingil tasemel olemas ning nende jälgimine ja suunamine on tulemuslikum õpetajate ja kooli-kodu koostöös. Õpetaja on selles koostöös suunaja, kes planeerib õppe- ja kasvatustöö põhisuunad, kaasates õpilase enda aktiivsust.

Õppekava taotleb õpilasel järgmiste üldpädevuste kujunemist:
õpipädevus – suutlikkus tõhusaid õpistrateegiaid ning sobivat õpistiili kasutades juhtida oma õpitegevust: end õppimisele häälestada, motiveerida, otsida vajalikku teavet, omada ülevaadet oma teadmistest, suhestada oma teadmine teiste inimeste looduga ja luua uus teadmine, seirata ja hinnata oma mõtte- ja õpitegevust;
tegevuspädevus – suutlikkus näha probleeme ja neid lahendada, oma tegevusi kavandada, seada tegevuseesmärke ja näha ette oodatavaid tulemusi, valida tegevusvahendeid, tegutseda, hinnata oma tegevuste tulemusi; oskus teha koostööd;
väärtuspädevus – suutlikkus tajuda oma seotust teiste inimestega, oma ja muude rahvaste kultuuriga, loodusega, inimese looduga, hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohalt;
enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, mõtestada oma tegevusi ja käitumist ühiskonnas, kujundada end isiksusena.
ainepädevus kujuneb saavutatud õpitulemuste alusel.

Konkreetsed pädevused sätestatakse huviala ainekavas.
V ÕPILASKOND JA ÕPETAJAD
5.1. Õpilaskond

Õpilaskond moodustub lastest ja noortest, kes valivad huviala vastavalt oma soovidele, huvidele ja võimetele. Huvikoolis osalemise täpsemad tingimused on fikseeritud huvikooli põhimääruses. Erivõimeid eeldavatel aladel võivad toimuda vastuvõtukatsed või konkursid.
5.2. Õpetaja

Huvikooli õpetaja/ja või treener omab huviala spetsiifikale vastavat ettevalmistust, on õpitegevuse kavandaja ja looja ning õppimise innustaja.
Õpetaja juhindub õppe- ja kasvatustöö planeerimisel Rae Huvialakooli õppeaasta eesmärkidest.
Õpetaja ülesandeks on:
tagada õpilasele sõbralik ja turvaline õpikeskkond;
jõuda töös iga üksiku õpilaseni;
hoolitseda tervete ja tasakaalustatud meelteelamuste eest;
suunata õpilast nägema ja hoidma enda ümber head ja ilusat,
anda õpilasele teadmisi kodust, kodulinnast, kodumaast ja kogu maailmast,
õpetada ja kasvatada käsikäes.

VI ÕPPETÖÖ KORRALDUS JA ÕPIKESKKOND
6.1 Õppetöö korraldus

Õppekorraldus peab igati soodustama õppekava täitmist, võimaldama ja toetama töö mitmekesistamist ja uute võimaluste leidmist.
Õppetöö peamiseks vormiks on õppetund, mille maht esitatakse akadeemilistes tundides (1 akadeemiline tund kestab 45 minutit). Sõltuvalt ainest ja õpilase vanuseastmest kasutatakse õppetöö korraldamisel mitmeid erinevaid vorme (õppetund, mäng, kontserdikülastus, esinemine, konverents, seminar, konkurss, näitus, võistlus, turniir, lahtine tund, töötuba, projekt, ekskursioon, õppekäik, test, laager jm). Õppetöö võib sisaldada iseseisvat tööd, õpet võib korraldada ka väljaspool huvikooli ruume (sealhulgas õues, looduses, muuseumis, arhiivis, keskkonnahariduskeskuses, ettevõttes, asutuses jne) ning virtuaalses õppekeskkonnas.

Õppetöö maht võib õppeaastate lõikes erineda, sõltudes huviala ainekavast, õpetaja loovast tegutsemisest, grupi koosseisust ja muudest tingimustest.
6.2. Kooliastmed

Muusikaosakonnas on järgmised õppeastmed:
põhikooli noorem aste 1.- 4. klass;
põhikooli vanem aste 5.-7. klass;
lisa-aasta(d);
vabaõpe.

Kunstiosakonnas on järgmised õppeastmed:
1) eelkool (6-10-aastased õpilased, õppeaeg 1-3 aastat);
2) põhikool (10-16-aastased õpilased, õppeaeg 4-5 aastat);
3) lisa-aasta(d)
4) vabaõpe.
Üldkultuuriosakonnas on järgmised õppeastmed:
Algaste 1-3 aastat;
Põhiaste 1-5 aastat.

Spordiosakonnas on järgmised õppeastmed:
1) algettevalmistusaste (AE) 3-4 aastat;
2) õppe-treeningaste (ÕT) 4 aastat;
3) spordimeisterlikkuse aste (SM) 2-3 aastat.

Õpilaste jagunemine kooliastmetesse ei sõltu reeglina nende vanusest, vaid personaalsest valmisolekust ja võimetest osaleda antud kooliastme tegevuses. Huvikoolis võib eristada kolme kooliastet:
6.3. Õppekeskkond
Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad. Õppekeskkond toetab huvihariduse eesmärkide täitmist õpilase arenemisel iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks ning kannab huvihariduse alusväärtusi, oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone.

6.3.1.Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel:
1) osaleb kogu koolipere;
2) luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel;
3) koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades nende eneseväärikust ning isikupära;
4) jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus;
5) märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste saavutusi;
6) välditakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist;
7) ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas kriitikale;
8) luuakse õpilastele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega;
9) luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja eluraskuste puhul;
10) luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja heatahtlikkusel;
11) korraldatakse koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna mudelina, mida iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja positiivsete uuenduste toetamine;
12) korraldatakse koolielu lähtudes rahvusliku, rassilise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetest.

6.3.2. Füüsilist keskkonda kujundades jälgib huvikool, et õppetöö:

on olemas vajalikud vahendid ja ruumid kunsti ainekavade täitmiseks;
on olemas vajalikud instrumendid ja vastavad ruumid muusika ainekavade täitmiseks;
on olemas vajalikud vahendid ja vastavad ruumid ning rajatised spordi ainekavade andmiseks;
kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;
ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega;
kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja –vahendeid.
õppes on võimalused kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat, heli-ja salvestustehnikat.

VII KOOSTÖÖ LAPSEVANEMAGA

Huvikooli õpetajad teevad lapsevanemaga lapse arengu toetamiseks koostööd, mis põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel.

Õpetaja teavitab lapsevanemat lapse arengust ja õppimisest ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest, loob lapsevanemale võimalused saada tuge ja nõu õppe- ja kasvatusküsimustes.

VIII HINDAMINE JA HUVIKOOLI LÕPETAMINE

8.1 Hindamise eesmärk

Hindamine on kehtestatud eraldi Rae Huvialakooli hindamisjuhendiga ( Lisa 1 )
Hindamise eesmärgiks on õpilasele tagasiside andmine õppimisprotsessis, et suunata ja toetada õpilase enesehinnangu kujunemist ja motiveerida sihikindlalt õppima. Suuline hinnang antakse protsessi käigus, et kirjeldada õpilase arengut vahetult. Kokkuvõtva hindamisega kirjeldatakse õpilase teadmisi ja oskusi, mis tal on kujunenud õppekava läbimise lõpuks. Tagasisidet saab õpilane lisaks erinevatel üritustel, konkurssidel, võistlustel osalemisel.
Hindamine on osa kooli õppeprotsessist. Õpilane peab teadma, mida hinnatakse ja millised on hindamise kriteeriumid. Õppetöö hindamiseks on sõnaline analüüs ja hinnang.
Analüüsi ja hinnangu andmise eesmärgid on:
· anda teavet õppimise käigust õpilasele, lapsevanematele, õpetajale, kooli juhtkonnale;
· määratleda õpilase individuaalsed õpitulemused;
· motiveerida õpilast sihikindlalt õppima.
Hindamise põhikriteeriumiks on muutused iga üksiku õpilase arengus nii isiksusena kui ka grupitööst osavõtjana. Hindamiskriteeriumid kehtestatakse huviala ainekavas.
Õpetaja võib anda hinnangut:
· protsessile;
· lõpptulemusele.
Kooliväline hindamine võib toimuda maakondlikel, riiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel, näitustel, ülevaatustel, kontsertidel jm.
Iga õppeaasta lõpul või kooliastme läbimisel võib anda õpilasele tunnistuse, millel on näidatud läbivõetud ained, ainete maht ja teemade valdkonnad.
8.2 Huvikooli lõpetamine

Huvikool loetakse lõpetatuks pärast õppekava täitmist. Huvikooli lõpetamist tõendab huvikooli lõpudokument, milles kajastatakse huvikoolis õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend.

IX HUVIKOOLI ÕPPEKAVA ÜLEVAATAMINE JA MUUTMINE

Huvikooli õppekava analüüsitakse ja vajadusel täiendatakse kord õppeaasta jooksul kooli õppenõukogus.